Tutvusta lapsele uut olukorda
· Räägi, mis koht see lastehoid on, miks lapsed seal käivad. Lisaks räägi ka lähedaste juuresolekul, kui tore see on, et teie laps hakkab hoius käima.
· Soovitav on lapsel suhelda ja mängida võimalikult palju oma eakaaslastega.
Harjuta kodus uut päevakava
· Jälgi, et lapse elukorraldus kodus oleks regulaarne ja kindla rütmiga
· Võimalusel alustada hoiupäeva alati samal ajal ning viisil, see suurendab lapseturvatunnet, sest ta teab, mis saama hakkab.
Toeta lapse iseseisvust
· Julgusta lapst ise tegutsema. Seda, milleks on laps suuteline, lase tal endal teha. Märka ja kiida last edusammude puhul.
Varu aega ja kannatust
· Rahulikud ja rõõmsad hommikud kodus aitavad kaasa kiirele kohanemisele hoius ning rõõmsa päeva jätkule.
· Esimesed päevad hoius on pigem lühemad (mõni tund hommikupoolikul ja koos vanemaga), eesärgiks on tutvuda ruumide, hoidjate ning teiste lastega. Esimesel kohtumisel on hoidja tagaplaanil, et last ära ei hirmutaks.
· Üleminek ja tutvumine võiks toimuda pikaldaselt, see tekitab lapsele turvatunde ning vähendab ohtu stressist haigeks jääda. Teiselt poolt tuleb jälgida seda, et lapsel ei tekiks arusaama, et hoid on koht kus käiakse vanemaga koos mängimas. Hoiu aega, millal laps on vanemata hoius, tuleks pikendada järk-järgult lähtudes lapse heaolust.
· Last rühma jättes ei tohi ära hiilida. Enne minekut anna lapsele teada, et käid ära ja tuled kindlasti tagasi. Ära jää rühma kauaks “head aega” ütlema, see tekitab lapses segadust ja stressi, ole konkreetne.
· Last hoidjale üle andes ole enesekindel ja rõõmus. Vanem, kes on nutu äärel ja kahtleval seisukohal hoiu ja hoidjate suhtes, kannab need emotsioonid ka lapsele üle, mistõttu on harjumine vaevarikkam. Kuna lapsed ikka nutavad alguses ja on segaduses, siis on vanemal oluline roll vähemalt lapse juuresolekul näidata välja oma suurt rahulolu hoiu ja hoidjate suhtes.
· Laps saab magama jääda alles siis, kui ta on hoiuga harjunud. Harjumise aeg on igal lapsel erinev ja liigne tagant sundimine võib viia haigestumise ning stressini.
· Mida väiksem on laps, seda väsitavamad ja stressirohkemad on tema päevad hoius, seda enam kui laps pole varem vanematest kaua eemal olnud. Selleks, et lapsel jääks hoiust positiivne kogemus, soovitame väikestel lastel päevad lühikestena hoida. Laps vajab eelkõige just vanema hoolt ja tähelepanu.
· Pärast hoiu päeva võib laps olla jonnakas ja väsinud. Varuge aega, mis kulub vaid lapsele, olge talle toeks ja laske tal oma emotsioonid välja elada. Ta on olnud päeva vanemateta ning vajab nüüd aega läheduse ja turvatunde taastamiseks.
· Arvesta, et peale esimest nädalat hoius jääb laps tõenäoliselt haigeks.
· Haige laps tuleb alati enne hoidu toomist terveks ravida
· Lase lapsel peale haigust paar päeva kodus toibuda, siis saab immuunsussüsteem taastuda ning ta ei jää kohe jälle haigeks.
· Alles hoiuga harjuv ning seal äsja pikki päevi tegev laps, on haigustele palju vastuvõtlikum. Tema immuunsüsteem pole harjunud nii paljude võõraste pisikutega ning seepärast on haigemad lapsed just esimestel lasteaia ning hoiu aastatel. Väikelaps võib viirusnakkustesse haigestuda 5-10 korda aastas. Oluline on, et ta saaks haigusest rahulikult kodus toibuda.
Haigestumise ennetamiseks
· Anna lapsele mitmekülgset ning tervislikku toitu.
· Lase lapsel piisavalt magada, et ärgates oleks ta rõõmus ja teda ei peaks vägisi voodist välja ajama.
· Jälgi, et lapse riietus oleks ilmale vastav.
· Võimalda lapsel piisavalt ja eakohaselt liikuda. Käi õues mängimas ka hoiust vabadel päevadel/õhtutel.
· Ole lapsele emotsionaalselt toeks ja võimalda tal oma emotsioone väljendada.
· Võimalusel andke lapsele hoiust vabu päevi või tehke päevad võimalikult lühikesed. Eriti oluline on see just alla 4a laste puhul. Pikad ja tegutsemist täis päevad kurnavad väikese lapse keha ning haigused ja palavik hakkavad kiiremini külge.
Nakkuse leviku piiramiseks on oluline kätepesu. See on vajalik enne sööki, peale õues käimist, hoiust koju jõudes ning peale wc-s käimist. Kätepesu reegleid tuleb jälgida nii hoius kui ka kodus.